Nafta hinnalangus rõhub LHV fondi

Eile kirjutas Äripäev, et naftarikaste Lähis-Ida riikide aktsiaturud nägid pühapäeval mitme aasta suurimat kukkumist, sest turuosalised kardavad nafta hindade edasist langust. Kukemelk rääkis, et Pärsia Lahe Fond ei investeeri energiasektori ettevõtetesse, küll aga investeeritakse energiarikkasse piirkonda.

LHV kodulehe andmetel on Pärsia Lahe Fond täna langenud 4,44%, kuid aasta lõikes 3,65% plussis. Fondi viie aasta tootlus on tänase seisuga aasta baasil olnud 14,71%.

Järgneb Joel Kukemelgi kommentaar:

Kui vaadata nädalasi andmeid ning LHV Pärsia Lahe Fondi ja Brenti liikumisi euros, siis korrelatsioon 2011. aastal oli -0,1%; 2012. aastal oli +0,3%; 2013. aastal oli -0,4% ja 2014. aastal on detsembri alguse seisuga olnud -0,2%. Kui liikumised energiaturul lähevad aga suuremaks, siis lühiajaliselt hüppab ka korrelatsioon üles. Ja nafta viimaste kuude väga kiire langus (aasta algusest on Brenti nafta kaotanud 46%) on ka GCC turgudele rõhuvaks kujunenud ja investorsentimenti oluliselt halvendanud.

Viimaste kuude ulatuslik langus GCC börsidel on pikaajalised väärtusnäitajad toonud väga atraktiivsetele tasemetele. 2015. aasta oodatavad P/Ed on Araabia poolsaare riikides nüüd vahemikus 8,1x-11,7x.

Kui naftahinna järsk langus pidurdub, siis ootaks niiöelda normaalse olukorra taastumist, kus fondi korrelatsioon naftaga muutub taas madalaks ning tähelepanu pöördub GCC regiooni pikaajalistele mitme aastastele suurtele riiklikele investeerimisprogrammidele ning ettevõtete finantstulemustele, mis on seni järjepanu olnud tugevad.

GCC riigid on just sellisteks energiahindade madalseisu perioodideks kogunud suuri reserve – riiklikes investeerimisfondides on 2 triljonit dollarit, mis on üle 100% SKPst ning riikide võlatasemed on väga madalad.

Arenevatele turgudele ja piiriturgudele investeerides peavad investorid kindlasti arvestama sellega, et lühiajaliselt võivad liikumised nendel aktsiaturgudel olla suured ja seda nii üles- kui allasuunas.